Investeeringute kajastamine mikroettevõtja aastaaruandes
Investeeringute kajastamiseks ettevõtte raamatupidamises on olemas kindlad reeglid. Need on valdavalt kirjas Raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites. See, milliseid meetodeid kasutama peab ja mida peab üks aastaaruanne sisaldama sõltub ettevõtte suurusest.
Kas sinu firma on mikroettevõtja?
Mikroettevõtjaks on ettevõte, mis vastab kõigile alltoodud neljale tingimusele:
- varad kokku kuni 175 000 eurot;
- müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot;
- kohustised ei ole suuremad kui omakapital;
- ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige.
Juhul kui sinu ettevõte vastab bilansipäeval (näiteks 31.12.2021) kõigile neile neljale tingimusele, on sul õigus ja võimalus kasutada lühendatud raamatupidamise aastaaruande formaati.
Mikroettevõtjal lihtsam aruandlus
See tähendab, et mikroettevõtjana piisab kui esitad oma firma kohta kaks raamatupidamise põhiaruannet (bilansi ja kasumiaruande) ning vähemalt 3 aruande lisa.
Erinevalt väikeettevõtjast ei pea mikroettevõtja esitama näiteks tegevusaruannet. Lisaks pääseb mikroettevõtjana ka rahavoogude aruande ja omakapitali aruande koostamisest, mis on nõutud aastaaruande osad keskmise- ja suurettevõtja puhul.
Jah, alati võib esitada andmeid rohkem, kui on minimaalselt nõutud, kuid nagu öeldud, siis mikroettevõtjana kohustust selleks ei ole. Põhjalikumate aruannete koostamist tasub mikroettevõtjana kaaluda valdavalt juhul kui sinu tegemisi jälgivad huvigrupid (laenuandjad, pangad jmt), kes soovivad aastaaruandest leida pisut detailsemat infot ettevõtte käekäigu ja finantsolukorra kohta.
Investeeringute kajastamise erisused
Mikroettevõtjana investeerides tasub meeles hoida üht olulist erisust investeeringute raamatupidamislikul kajastamisel.
Raamatupidamise Toimkonna juhend näeb ette, et mikroettevõtja peab aastaaruande koostamisel kajastama kõik finantsvarad nende soetusmaksumuses.
See tähendab näiteks seda, et kui soetasid firma kaudu 10 aktsiat hinnaga 100 eurot ja koguväärtusega 1000 eurot ning aastaaruande esitamise kuupäevaks oli aktsia hind tõusnud 125 euroni (turuväärtus 10 x 125 = 1250 euroni), siis aastaaruandes tuleb need samad aktsia bilansis kajastada ikkagi soetusmaksumuses ehk 100 eurot aktsia kohta ja kokku 1000 eurot.
Küll aga on soetusmaksumuse printsiibil erisus, mis puudutab hinna langust. Allahindlused tuleb siiski arvesse võtta. See tähendab, et kui juhtumisi aktsia hind tõusu asemel hoopis langes, näiteks 80 euro tasemele, siis tuleb see finantsvara kajastada bilansis niinimetatud korrigeeritud soetusmaksumuses ehk 10 x 80 = 800 eurot.
Üks peen nüanss on siin siiski veel. Juhul kui 31. detsembri seisuga oli hinnaks 80 eurot, kuid aruande esitamise kuupäevaks (näiteks 30. märtsiks) on aktsia hind taas tõusnud soetusväärtuseni või isegi üle selle, siis allahindlust tegema ei pea. Seaduses on see kirja pandud nõnda – finantsvara väärtuse languse tuvastamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat informatsiooni (ka pärast aruandekuupäeva teatavaks saanud asjaolusid, mis annavad tunnistust juba aruandekuupäevaks aset leidnud väärtuse languse kohta), mis võib mõjutada finantsvara väärtust.