Millal tasub kaaluda investeerimist ettevõtte alt?

Selles postituses vaatame üle, millistel puhkudel ja miks tasub eraisikuna raha paigutamise asemel teha oma investeeringud hoopis ettevõtte kaudu.

1. Sinu sissetulekud laekuvad ettevõttesse

Kõige selgem on olukord siis kui kõik või ka osa sinu sissetulekutest laekub ettevõttesse. Sellisel puhul on maksuefektiivse tegutsemise huvides mõistlik see raha investeeridagi ettevõtte alt. Nõnda jõuab investeeringutesse võimalikult suur osa teenitud tuludest.

Mis on alternatiiv? See, et võtad teenistuse oma ettevõttest välja palgatulu või dividendidena ning investeerid eraisikuna. Mõlemal juhul tekib maksukohustus, mis vähendab eraisikuna kätte saadud ja investeeritavat summat. Seega kui soovid oma ettevõttesse laekunud tulu nii kui nii investeerida, siis on seda mõistlik teha kohe ettevõtte alt.

Mõttekoht: Ettevõte vastutab oma tekkivate kohustuste eest kogu oma varaga – kas minu ettevõtte äririskid võivad tulevikus realiseeruda ja ohtu seada ettevõtte alla kogutud varad (investeerimisportfelli)? Kas on ehk investeerimiseks mõistlik luua eraldi äriühing?

2. Investeerid üürikinnisvarasse

Eraisik ehk füüsiline isik võib üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks tulusid deklareerides üüritulust maha arvata 20%. Mingeid kuludokumente selleks esitama ei pea. 20% mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel tuludeklaratsiooni alusel.

Samas ettevõtte kaudu kinnisvara välja üürides saab ettevõte kanda vajalikud kulud piiramatus ulatuses. Olgu selleks siis üüriobjekti remont, renoveerimine, sisekujundusteenus, mööbli, kodutehnika või muu sisustuse soetamine.

Üks oluline tahk on siin veel. Maksuamet eristab üürilepingut ja rendilepingut.

Eluruumi üürilepinguga on tegemist siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ja lepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks.

Kui eluruum antakse kasutusse inimeste majutamiseks, siis sellisel juhul eraisik 20% mahaarvamist teenitud tulult rakendada ei saa ning saadud tulu tuleb deklareerida renditulu tululiigi all.

Näiteks AirBnB või Booking.com kaudu inimeste ajutiseks majutamiseks eluruumi kasutuse andmisel peab eraisik, kellele see ettevõtluseks ei ole, oma tuludeklaratsioonis kajastama tulu brutosumma, millest kulusid, sealhulgas teenustasu, maha arvata ei saa.

Samuti ei saa 20% mahaarvamist rakendada ning renditulu tululiigi all tuleb deklareerida tulu, mida saadakse lepingust, mille eesmärk on eluruumi allrendile andmine.

Seega kui sinu kinnisvaraalased tegevused hõlmavad rendile andmist – inimeste lühiajaline majutamine, allrendile andmine, mitte-eluruumide rendile andmine, siis kindlasti tasub seda maksuefektiivse tegutsemise valguses teha ettevõtte alt.

Mõttekoht: Mis tüüpi üürikinnisvarainvestor ma olen? Kas tegutsen üürilepingu või rendilepingu alusel ehk kas seaduse mõistes teenin üüritulu või renditulu?

3. Rahapaigutused varadesse, mis ei ole seaduse mõttes finantsvarad

Eraisikuna investeerides on maksuefektiivsuse huvides mõistlik kasutada investeerimiskonto süsteemi. Samas investeerimiskonto süsteemi saab kaasata ainult need investeeringud, mis Tulumaksuseaduse mõttes kuuluvad finantsvara alla.

Börsil noteeritud aktsiad ja võlakirjad, samuti kaubeldavad tuletisinstrumendid ja ka investeerimisfondi osakud on finantsvara.

Samas krüptovarad (Bitcoin, Ethereum, NFTd), idufirmade osakud (muuhulgas Funderbeami platvormil soetatud osalused) ja ühisrahastuse portaalides (Bondora, Mintos, Estateguru, Omaraha, Crowdestate) välja antud laenud ei ole finantsvara. Samuti ei ole finantsvara kinnisvara.

See tähendab, et neid varasid ei saa kaasata investeerimiskonto süsteemi. See omakorda tähendab, et iga kasumiga lõppenud tehing kuulub tulumaksustamisele.

Erandiks on idufirmade osakud, kus Maksuamet on hiljuti asunud seisukohale, et Funderbeami platvormil soetatud idufirmade osakutest teenitud kasumeid ja kahjumeid saab eraisikust investor omavahel tasaarveldada. Ülejäänud varade puhul kahjumeid ja kasumeid tasaarveldada ei saa ning iga kasumiga lõppenud tehing ja teenitud tulu kuulub tulumaksustamisele.

Seega juhul kui sinu investeerimisportfell sisaldab olulises osas eelnimetatud varasid, tasub kaaluda neisse investeerimist ettevõtte alt.

Mõttekoht: Millistesse varaklassidesse ja varadesse ma investeerin? Kas minu portfellis on rohkelt varasid, mis ei liigitu finantsvarade alla, mida ei saa seetõttu kaasata eraisikuna investeerides investeerimiskonto süsteemi ja millelt seeläbi tulumaksukohustust edasi lükata pole võimalik?

4. Väärtpaberitesse investeerimine (välismaiste) maaklerkontode kaudu

Investeerimiskonto süsteemi kasutades on eraisikul võimalik finantsvaralt saadavalt tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata seni kuni see tulu võetakse kasutusse muul eesmärgil.

Investeerimiskontoks on tavaline rahakonto, mis on avatud Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse OECD riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

Oluline on siinkohal tähele panna, et seaduse mõistes saab investeerimiskonto olla vaid pangakonto (krediidiasutuses avatud konto). Kuna enamuse maaklerfirmade (inglise keeles broker) nagu näiteks Interactive Brokers, eToro, Admirals jt puhul ei ole tegu krediidiasutustega, vaid maakleritega, siis seaduse mõistes seal avatud kontosid investeerimiskonto süsteemi kaasata ei saa.

Tõsi, viimastel aastatel on levinud lahendus, kus näiteks Interactive Brokersi kontot kasutatakse mõne Eesti krediidiasutuses avatud pangakonto pikendusena. See pangakonto on investeerimiskonto süsteemi konto ja seeläbi laiendatakse investeerimiskonto süsteemi mõju ka Interactive Brokersi kontole. Samas tasub tähele panna, et kuigi Maksuamet on seda oma tõlgendustes lubanud (viitega Tulumaksuseaduse § 17² lõige 1), siis sellega käivad kaasas üpris kitsendavad tingimused.

Näiteks tuleb sellisel juhul Interactive Brokersi kontole laekunud vahendid viivitamatult kanda tagasi investeerimiskonto süsteemi kontole (näites Eesti pangakonto). Praktikas võib see osutuda samas kulukaks – näiteks on vajalik iga dividendidena laekunud dollari ümbervahetamine eurodeks ja kohene kandmine Eesti pangakontole.

Selgelt lihtsam on avada välismaine maaklerkonto ettevõtte nimel ja investeerida väärtpaberitesse kohe ettevõtte alt. Nõnda saad kasu soodsamatest tehingu- ja konto haldustasudest, mida välismaised maaklerid tavaliselt pakuvad, ning saad investeerida ka maksuefektiivselt. See tähendab, et teenitud tulu maksustamine toimub siis kui selle tulu ettevõttest töötasu või dividendidena välja võtad.

Mõttekoht: Kuluefektiivsus vs maksuefektiivsus – eraisikuna maaklerfirmas kontot avades võidame sageli kuluefektiivsuses (kohene mõju), kuid kaotame maksuefektiivsuses (avaldub alles tulevikus). Kas minu portfell on piisavalt suur ja minu tehinguaktiivsus piisavalt kõrge, et on mõistlik avada konto maakleri juures hoopis ettevõttele?

5. Aktiivne kauplemine

Juhul kui oled aktiivne kaupleja või ka aktiivne investor, kes teeb tehinguid erinevates varaklassides ja ka liigutab oma vara erinevate varaklasside vahel, tasub kaaluda ettevõtte kaudu tegutsemist. Näiteks tegutsed nii aktsiate, ETFide, valuutade, krüptovarade, kinnisvara ja laenudega.

Põhjuseid, miks antud juhul ettevõtte alt investeerimist kaaluda on sisuliselt kaks.

Esiteks kui oled aktiivne kaupleja või investor, siis suure tõenäosusega otsid soodsaid tehingu- ja haldustasusid ning samuti soodsat finantsvõimenduse intressimäära, mida täna valdavalt pakuvad ikkagi maaklerfirmad. See tähendab, et eraisikuna tegutsedes investeerimiskonto süsteemi kontot praktikas kasutada ei saa. See omakorda viib asjaoluni, et peaksid oma teenitud tulud deklareerima niinimetatud tavasüsteemis, kus iga kasumiga lõppenud tehing tuleb deklareerida ja sellelt tasuda tulumaks. Kahjumeid osadel juhtudel kasumiga tasa arveldada on võimalik, kuid osadel jällegi mitte. See on ajakulukas ja kaugeltki mitte maksuefektiivne viis tegutseda.

Teine põhjus puudutab varaklasside vahelist raha liigutamist. Eraisikuna toimetades, ükskõik, kas investeerimiskonto süsteemis või tavakonto süsteemis, siis iga kord soovides teenitud tulu suunata finantsvaradest (aktsiad, ETFid, võlakirjad) mitte-finantsvaradesse (laenud, idufirmade osalused, kinnisvara, krüptovarad), tekib maksukohustus. Sama kehtib ka vastupidiste tehingute puhul, näiteks kasumite välja võtmisel idufirmade osalustest ja selle raha suunamisel väärtpaberitesse.

Samas ettevõtte alt investeerides saad varaklasside vahel vangerdusi teha ilma tulumaksukohustuse tekkimiseta. Maksukohustus tekib alles siis kui hakkad teenitud tulu ettevõttest töötasu või dividendidena välja võtma.

Mõttekoht: Milline investor ma olen? Kas teen rohkelt tehinguid (iga kuu vähemalt 5-10)? Kas liigutan raha erinevate varaklasside vahel?

Millal on mõistlik investeerida eraisikuna?

Siin on mõned näited, millal suure tõenäosusega on mõistlikum oma rahapaigutused teha eraisikuna.

Näiteks juhul kui sinu sissetulekud laekuvad palgatuluna ja sinu investeerimisvõimekus on maksimaalselt 15% brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas, siis on maksuefektiivsuse mõttes kõige mõistlikum suunata see raha III samba pensionifondidesse. Nõnda saad riigilt nende sissemaksete ulatuses maksusoodustust. Lihtsustatult – järgmisel aastal tuludeklaratsiooni täites saad 20% sissemaksetelt maksutagastusena tagasi.

Üks selge olukord, millal tasub investeerida eraisikuna puudutab Eesti dividendiaktsiaid. Juhul kui oled soetanud Eesti aktsiaid, mis maksavad dividende, sinu osalus ettevõttes on väiksem kui 10% ja soovid saadud dividenditulu koheselt kasutusse võtta (näiteks elamiskulude katteks), siis on mõistlik need investeeringud teha eraisikuna, soovitavalt investeerimiskonto süsteemi raames. Juhul kui teha sellised aktsiaostud ettevõtte alt, siis rakendub topeltmaksustamine. Esiteks peab dividedimakselt tulumaksu kinni see ettevõte, mille aktsiaid sa omad (näiteks Harju Elekter, Tallinna Sadam vms). Seejärel saadud dividenditulu oma enda ettevõttest dividendidena välja makstes pead uuesti tasuma tulumaksu.

Kolmandaks, ettevõtte kaudu investeermisega kaasnevad kulud. Eriti juhul kui sul ettevõtet veel ei ole ja oled seda investeerimise tarbeks ekstra loomas. Sellisel juhul tuleb ettevõtte asutamisel maksta riigilõiv (2022. aasta septembri seisuga kiirmenetluse puhul 265 eurot) ja taotleda LEI kood (ligikaudne kulu 40-80 eurot aastas). Suure tõenäosusega lisandub siia ka raamatupidamise ja majandusaasta aruande koostamise kulu (100-200 eurot aastas).

Lihtsad arvutused näitavad, et sinu investeerimisvõimekus võiks esimese 1-2 aasta jooksul olla vähemalt 15 000 – 25 000 eurot selleks, et kogu asi end ära tasuks. Vastasel juhul kannad asjatult ühekordseid ja iga-aastaseid kulutusi ehk investeerimisega kaasnevad kulud kasvavad ebaproportsionaalselt suureks.

Loomulikult on lugu teine kui sul on ettevõte juba olemas. Siis on täiendav aastane kulu suuresti vaid LEI koodi kulu (40-80 eurot aastas).

Autor: Märten Kress