Juhend ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kajastamiseks Planet42 näitel

Ettevõtte kaudu investeerimine on Eestis muutunud üha populaarsemaks. Täna on meil päris palju investoreid, kes on ettevõtte kaudu investeerinud nii võlakirjadesse kui ka laenudesse. Mis saab siis, kui laenu saaja maksevõime on märgatavalt halvenenud ja laenu või võlakirja õigetähtaegne tagasimaksmine on muutunud kaheldavaks?

Alljärgnevalt leiad juhised, kuidas kajastada ettevõtte raamatupidamises selliseid ebatõenäoliselt laekuvaid nõuded teiste osapoolte vastu.

Mis on nõue ja kuidas käib nende kajastamine?

Nõue on lepinguline õigus saada teiselt lepingu osapoolelt raha või muid finantsvarasid. Tavaliselt peetakse nõuete all silmas nõuded ostjate vastu ehk ettevõtte klientide poolt veel tasumata arveid.

Samas nõue on näiteks ka teisele osapoolele antud laen või mõne ettevõtte poolt välja antud võlakiri. Ka võlakiri on oma olemuselt laen, sisuliselt väärtpaberistatud laen.

Käesolevas kirjatükis keskendume ennekõike investori jaoks olulisele ehk laenude kui nõuete kajastamisele raamatupidamises.

Tavaolukorras kajastatakse välja antud laenud ettevõtte raamatupidamises nende nominaalväärtuses ehk antud laen põhisummas. Börsil noteeritud võlakirjad kajastatakse turuväärtuses, börsil noteerimata võlakirjad sarnaselt laenudele nende nominaalsummas (soetusväärtuses).

Näiteks kui ettevõte on andnud laenu summas 10 000 eurot, siis tavaolukorras on see antud laen võetud ettevõtte bilansis varade poolel arvele summas 10 000 eurot.

Juhul, kui laenu saaja ei pea kinni maksetähtaegadest, ilmnevad selged märgid tema finantsraskustest, majanduskeskkonnas toimuvad märkimisväärsed laenu saaja finantsolukorda negatiivselt mõjutavad sündmused või on oluliselt langenud laenu tagatise väärtus, on põhjust kaaluda selle nõude alla hindamist. Sama kehtib ka siis, kui laenu saaja puhul on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus.

Hetkel rohkelt meediakajastust leidva Planet42 laenude puhul on ülaltoodud loetelust toimunud vähemalt kaks – ei ole kinni peetud maksetähtaegadest ja on algatatud saneerimisprotsess. Seega on ettevõtte kaudu sinna laenu andnud investoril alus oma nõuded Planet42 vastu üle vaadata.

Mida teha, kui laen muutub ebatõenäoliselt laekuvaks?

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kajastamine käib kahes etapis.

Juhul, kui laen muutub ebatõenäoliselt laekuvaks, loob raamatupidaja raamatupidamislike kannetega ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi. Planet42 puhul on see tänaseks näiteks juhtunud ja paslik ongi bilansi aktiva poolele luua juurde konto „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded“ või „Nõuete allahindlus“.

Jätkates 10 000 euro suuruse välja antud laenu näitega, siis nüüd tuleb ettevõtte juhtkonnal ehk investoril endal oma parima äranägemise ja saadaoleva info põhjal hinnata, milline osa laenust on ebatõenäoliselt laekuv. Oletame, et selleks on 80% laenu summast ehk 8 000 eurot.

Raamatupidaja teeb nüüd kande, kus nõude ehk välja antud laenuna jääb jätkuvalt alles 10 000 eurot, aga ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi kanname summa -8 000 eurot.

Bilansi koondvaates jääb nüüd varade poolel alles justkui 10 000 miinus 8 000 ehk kokku 2 000 eurot.

Samaaegselt -8 000 euro kande tegemisega bilansi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservis, liigub see 8 000 eurot ka läbi kasumiaruande, kus seda kajastatakse kuluna.

See kõik on esimene etapp, mille tulemusena on ettevõtte bilansis varade poolel üleval esialgne välja antud laenusumma (plussmärgiga), ebatõenäoliselt laekuv laenusumma (miinusmärgiga) ning ettevõte on kandnud ümberhindluse kulusid ebatõenäoliselt laekuva summa osas.

Lõppmäng ehk reaalsed laenude tagasimaksed

Teine etapp olukorra raamatupidamises kajastamisega puudutab reaalselt lõpuks laekunud tagasimakse summasid.

Siin on kolm võimalust:

1. Sinu kui investori hinnang ebatõenäoliselt laekuva summa osas, meie näiteks 8 000 eurot, läks täppi ja saadki tagasi vaid 2 000 eurot. Sellisel puhul kandsid sa juba õige summa kuludesse ja 2 000 euro laekumisel suureneb bilansis pangakonto jääk ja kaob ära nõue laenu saaja vastu.
   
2. Sinu kui investori hinnang oli liialt konservatiivne ja 2 000 euro asemel laekus näiteks hoopis 5 000 eurot. See täiendav summa, antud näite puhul 3 000 eurot, kantakse kasumiaruandest läbi kui tulu. Kanne tehakse selles samas kalendrikuus, kui toimub reaalne raha laekumine.
   
3. Sinu kui investori hinnang oli liialt optimistlik ja 2 000 euro asemel laekub näiteks pärast saneerimis- või pankrotiprotsessi lõppu 0 eurot. Sellise stsenaariumi korral tuleb täiendavalt kasumiaruandest kuluna läbi kanda see loodetud, kuid mitte laekuv 2 000 eurot ja samal ajal kanda bilansist maha ka esialgne 10 000 euro suurune laenunõue pluss meie näite puhul ka 8 000 euro suurune ebatõenäoliselt laekuva nõude reserv. Sellega on nõue täielikult maha kantud ja ettevõte on kandud selle mahakandmise käigus kokku kulu 10 000 eurot ehk esialgsed 8 000 pluss viimased 2 000 eurot.

Praktikas on siinkohal oluline teada, et esimese ehk ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi loomise etapi ja teise ehk reaalsete tagasimaksete laekumise etapi vahel võib mõnikord aega kuluda mitte kuid, vaid kvartaleid ja ka aastaid. Eriti kui laenu saaja vastu algatatakse saneerimis- või pankrotiprotsess.

Juhul, kui selle pika saneerimis- või pankrotiprotsessi käigus saab investor täiendavat infot, mis annab alust ümber hinnata ebatõenäoliselt laekuva nõude suurust, siis on mõistlik seda ka teha.

Näiteks kui juba saneerimis- või pankrotiprotsessi nõuete koondamise faasis on näha, et varadest jääb puudu isegi tagatud nõuete katmiseks, kuid sinul investorina on tagamata nõuded, siis on paslik suurendada ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi veelgi. Ülaltoodud näite puhul siis kanda ka see alles jäänud 2 000 eurot siiski kuludesse, mille tulemusena jääb bilanssi laenunõudena üles 10 000 eurot ja ebatõenäoliselt laekuva nõude reservina -10 000 eurot. Need on korrektne bilansist täielikult välja kanda alles siis, kui saneerimis- või pankrotiprotsess on ametlikult lõppenud.

Kuula samal teemal ka saate “Deebet ja dividendid” episoodi #13 alates 51. minutist.

Autorid:

Märten Kress – raamatupidamisbüroo MagInvest üks asutajatest ja investor.

Krista Teearu – raamatupidajate koolitaja ja raamatupidamisbüroo Robby&Bobby üks asutajatest.